hilsen-berit-takker SNF-Sámi NissonForuma dán jagáš nissonbeaivvedoalut Kárášjogas gárte dollot juo vuosárgga njukčamánu 2.b., ja seminára “Vuosterádnjái hávgajávrris” lihkostuvai stuorrát. Váile 60 olbmo čoahkkanedje kulturvissui, ja sihke Ávvir ja Ságat aviissat leat čállán doaluin. Nu lea maiddái NRK Sámi Radio neahttasiidu, ja dasa lassin ráhkaduvvui Árdna sáddagii reportáša.

Doaluid rabadettiin juoiggastii Rávnná-Jon-Rávdná šerres ja skáddjilis jienain. Olbmot hirpmástuvve ja jaskkodedje gullat ja oaidnit, Rávdná lei nu hámálaččat čiŋadan gávttiin.  Dasto Biret-Elle Láilá sávai olbmuide buresboahtima ja muitalii doaluid duogáža ja áigumuša.

Lemet-Máret Vigdis jotkkii ja čilgii ahte doaluide gullet maiddái “Jurddašeaddji nissonolbmot” -čájáhus, mii lei belohahkii kafeás ja muhtun govat vela čoahkkinsáles, ja Kárášjoga Nisson- ja Bearašsearvvi lagidan kafeá. Doalut biste bealnjealját diimmu, dii. 18-21.30, diibmobeallásaš bottuin. -Ii lean duššás ii minukta ge, anii Elle Máret Guttorm, guhte lei Guovdageainnus vuolgán dán vásihit. Máŋgasat ledje guhkemátkálaččat, sihke Guovdageainnus (130 km) ja Leavnnjas (72 km) boahtán.

hilsen-berit-takker
Feminista, sosiálpsykologa ja máŋggabealát aktivista  Berit Ås doalai váldosága fáttáin “Jurddašeaddji nissonolbmot – gávdnojit go sii?”. Son lei hárbman go muhtin dáža fágagirječálli girjjis servodatdieđalaš jurddašanvugiin, ii lean oktage nissonolmmoš namuhuvvon. 33 albmá ledje logahuvvon ja govviduvvon, boares Greikkariikka Aristoteles rájes gitta dálá áigge dáža sosiologa Stein Rokkan rádjai. Die lea duogáš manne son hutkkai ja ráhkadahtii “Jurddašeaddji nissonolbmot” -čájáhusa.

Son čilgii fápmostallanvugiid maid lea fuopmášahttán juo badjel 30 jagi dassái. Son muitalattai ja guoimmuhii iežas vásáhusain ja rahčamušain guhkes eallinagistis ja politihkalaš ja virge-ámmáhiinis; álohii bargamin vuosterávdnjái. Ollu jurdagiiddis, bargguidis ja fearániiddis birra lea muitalan ja govven girjjiin mat leat ilbman mannan jagis, muhto dattege ii leat eará go oasáš mielde. Álggadettiin sáhkavuorus logaige ahte son sáhtášii 14 beaivve hállat dušše “Jurddašeaddji nissonolbmot”- fáttás.

Berit Ås nieida Inge čilgii birraNorgga-mátki duogáža, dat vulggii das go son háliidii erenoamáš skeaŋkka addit eatnis 80 jagi beaivái cuoŋománu 10.b. 2008. BirraNorgga mátkki birra logat dás: www.hersketeknikker.no Inge Ås muitalii ahte mátki loahpahuvvá dáppe Kárášjogas. Son rámidii Sámi NissonForum searaid lágidit doaluid sihke ovdanbuktimiiguin ja paneladebáhtain Kárášjogas. Maŋit beaivva leigga soai, Berit ja Inge, mearridan ahte mátki áibbas loahpalaš riemut dollojit Rosenlund Gárdimis Løtenis geassemánu loahpas dán jagi.

mc3b8tel-vigdis-laila
Govas Biret-Elle Láilá ja Lemet-Máret Vigdis geat ovttas Julius-Iŋggá Gudrun Eliissáin ledje SNF beales doaluid njunušlágideaddjin. Buot SNF rabas čoahkkimat ja doalut simultánadulkojuvvojit, nu dát seminára ge. Danne lea ge ohccon ruhta sihke Sámedikkis ja Kárášjoga gielddas lágidit doaluid.

Doaluid oasseváldiide skeŋkii SNF dárogiel girji “Feministhåndboka” (Feministagiehtagirji). Dađi bahábut girji ii lean joavdan doaluide, muhto oasseváldit geat sihte girjji, čálihedje iežaset nammalistui.

Girji fápmostallanvugiid birra, “Kvinner i alle land”, lea dál ođđašmahttojuvvon. Berit Ås vuvddii Kárášjogas sihke dan girjji ja Ebba Haslund čállán girjji su birra: “Ild fra Asker. Et portrett av Berit Ås”. Logeneare gáhppálaga jođihii goappasge, visot maid lei goastadan mielde, ja  čálistii velá dearvvuođaid juohke oastái.

hilsen-berit-og-inga
Iŋgos-Máhte Iŋggá fámolaš dearvvuođat Berit Ås:ii ja seminára oasseválddiide čuhce olbmuide. Son rohttestii moadde rap’a govvet boazodili. Berit Ås hoagai jos dieid jienaid ja šuoŋaid livčče oažžut vurkejuvvot alcces muitun Kárášjogas. Dá govas Berit Ås, ruošša čikŋalinniin maid oaččui Sámi NissonForumas skeaŋkan, ja Iŋgos-Máhte Iŋgá.

berit-as-samet-2
Beaivit vuosárgga njukčamánu 2.b., galledeigga Inge Ås etniinis Sámedikki, gosa SNFa stivralahttu Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá sudno mieđuštii. Boađedettiin lulde eahkeda ovdal, lei muđui Berit Ås ožžon biilafáru Leavnnjas Kárášjohkii Sámedikki Bjarne Store-Jakobsena ja ieš presidentta Egil Olli mielde.

berit-as-samet-3Berit ja Inge Ås čuččodeaba Sámediggegárdima luhtte Kárášjogas.