snf-foto-1 Juovlamánu 5.b. 1910, 100 jagi dassái, ceggejedje máttasápmelaš nissonolbmot vuosttas sámi nissonorganisašuvnna norgga beallái,  Vuosttas sámi nissonorganiseren oppalohkái lei Åsele Sámi Nissonsearvi ruoŧa bealde, mii vuođđuduvvui 1905.

-Dál dárbbašat fásta bušeahttaruđa dokumentašuvdna- ja resursaguovddáža doibmii njealji riikka sámenissonid váras. Sámenissoniid rahčamušat áiggiid čađa buoredit sámeálbmoga diliid ferte oidnosin dahkkot, ja dálá sámi nissonáššiid- ja dásseárvobarggu ferte nanosmahttojuvvot. Surgehahtti ahte sámit 2010:s eai vel beasa searvat davviriikkalaš dássearvoovttasbargui, oaivvilda SNF-Sámi NissonForum stivra.

Brurskanken Sámi Nissonsearvi ceggejuvvui juovlamánu 5.b. 1910 Helgelánddas, Nordlándda fylkkas – sotnabeaivvi lea 100 jagi dassái. Searvvi ulbmilin lei oččodit skuvlla Nordlándda sámemánáide,  ja muđui fuolahit bajásčuvgenbarggu sámiid guovdo. Buot sámenissonat boarrasat go 15 jagi sáhtte šaddat searvvi lahttun. Ja nissonolbmot geat čoagganedje vuođđudeaddji Elsa Laula Renberga (1877-1931) birra, ožžot duođaid juoga áigái: Dán searvvi haga ii lean šaddat vuosttas oktasaš sámečoahkkin 1917:s Troanddimis:

“Sihke sámiid beales alddiset ja dážain, d.m. vieris álbmotčearddalaččain,dovddastuvvo ahte vuos ja ovddimus berre leat nissonolbmuid gudni ahte dán čoahkkima ožžo áigái, ja, duođas oaivvilduvvon, dan buori čoahkkinvuoiŋŋas.”  Čállosis  “Samefolkets landsmøte – samekvinners verk”,  ruoŧa nissonbláđđi  Idun 25.02.1917.  Jorgaluvvon sámegillii.  Dát sámečoahkkin leage Sámiid álbmotbeaivvi, guovvamánu 6.b., duogážin.

–SNF mielas lea dehálaš geassit ovdan sámenissoniid historjjálaš barggu, sin áigumušaid ja rahčamušaid, buoredit sámiid eallineavttuid ja vuoigatvuođaid. SNF lea rámis go leat joatkimin 100 jagi dassái álggahuvvon árbevieru čohkket sámenissoniid oktavuhtii. Muhto dál lea áigi albmaláhkai dokumenteregoahtit sámenissoniid historjjá ja oažžut dan oidnosii. SNFa vuolggahan dokumentašuvdna- ja resursaguovddáš sámenissoniid váras dárbbaša fásta doaibmaruđa! cealká SNF stivra. 

snf-foto-2

 

Govva: 100 jagi maŋŋil vuosttas sámi nissonorganiserema Norggas leat sámit ain olggobeal davviriikkalaš dásseárvoovttasbarggu. Davviriikkat ja Ruonáeatnan, Fearsullot ja Ålánda gulahallet gaskaneaset ja mearridit áŋgiruššansurggiid, muhto sámit eai oassálastte. Heahpatlaš dilli maid SNF lea cuiggodan juo vihtta jagi. Sihke davviriikkalaš ja sámi politihkárat fertejit njulgegoahtit dán dili, cealká SNF-Sámi NissonForum stivra, gurut b. Valentina Sovkina, Gudrun E E Lindi, Annele Gaup ja May-Lisbeth Myrhaug. Govven: SNF

 

SNF sámenissoniid resursaguovddážin
Vaikke SNF ásaheami rájes searvin 1998 lea bargan oččodit ruhtaduvvot čállingoddedoaimma, de ii let vel lihkostuvvan dás. Danne SNF lea dán jagi rájes iežas cealkán leat aiddo dokumentašuvdna- ja resursaguovddážin, lassin dasa ahte leat organisašuvdnan. –SNF jahkečoahkkin 2009 dán mearridii, danne go SNF lea guhká doaibman dákkár guovddážin vaikke eat suittege bálkáhit olbmo bargin. SNF luohttevašolbmot barget eaktodáhtolaččat, das go muhtun ferte fuolahit sámenissoniid áššiid. Juohke jagi mis lea doaivva ahte nuppi jagi mis lea áđat ekonomalaš dilli, dadjá SNF stivra.

-Jagis 2010 oaččui SNF 150 000 nkr doaibmadoarjjan Norgga Sámedikkis. SNF ozai skábmamánus 2009 doaibmadoarjaga 500 000 nkr ovdii, seammasturrosaš go sámi giella- ja kulturguovddážiidda. SNF bijai ášši Sámedikki plána- ja finánsalávdegotti ovdii dál skábman. Muhto Norgga Sámedikki aiddo mearriduvvon 2011-bušeahtta ii oro dahkamin SNFii buoret ruhtadili, dađi bahábut.
SNF doaibma gárta de eanaš eaktodáhtolaš bargu ja lassin prošeaktaruhtaduvvon. Muhto prošeavttat bistet oanehis áigge, ja SNF dáhtošii bistevaš doaimma. SNF bargu fátmmasta maiddái Ruošša beale sámenissoniid eanaš iežamet doaimmain, čujuha SNF stivra.

Ii heive ii duohko iige deike
-SNF lea sihke riikkaidgaskasaš-, sáme- ja nissonorganisašuvdna. SNF lea erenoamáš ja sierra kategoriija, muhto datge máksá. SNF ii heive guđege vuogádahkii searvedoarjjaháhkama hárrái. SNF ii nagot háhkat doarvái doaibmaruđa bálkáhit ovtta olbmo, vaikke mii čohkket njealji riikka sámenissoniid. Eat Mánáid- ja dásseárvodepartementtas (MDD), nu go eará nissonsearvvit Norggas, danne go mii ohcat juo Sámedikkis ruđa. Dasto lea SNF lahttun FOKUS lihtus Norggas, mii čohkke nissonorganisašuvnnaid mat doibmet riikkaidgaskasaččat. FOKUS ii juoge doaibmaruđa, dušše prošeavttaide. Muhto: FOKUS prošeaktaruđat leat ovttasbarggu várás máttariikkaide, mat leat riikkat Afrihkás, Ásias ja Mátta-Amerihkás. SNF ovttasbargoguoimmit leat Ruonáeatnamis, Davvioarje-Ruoššas ja Kanadas, árktalaš guovllus. Danne SNF ii sáhte ohcat FOKUS-ruđaidge, čilge SNF stivra. 

Olgguštuvvon davviriikkalaš dásseárvobarggus
Muhto duođaleamos olggušteapmi lea SNF stivrra oaivila mielde dattetge dát:
-Sámit leat ain olggobeale dan ásahuvvon davviriikkalaš dásseárvoovttasbarggu. Davviriikkaid álbmogiid dásseárvovástideaddjit gulahallet gaskaneaset ja mearridit áŋgiruššansurggiid, ja  Ruonáeatnan, Fearsullot ja Ålánda gal leat mielde, muhto eai fal sámit. Dát lea eahpedemokráhtalaš sámeálbmoga ektui ja danne heahpatlaš dillin. SNF lea dán ohpihii cuoiggodan 2005 rá-jes ee. MDD ja Norgga Sámedikki ovdii, muhto ii oro oktage eiseváldi bargagoahtimin dáinna áššin. Dál fertejit sihke davviriikkalaš ja sámi politihkárat morihit, hástala SNF stivra.

-Dilli dahká ahte SNF gáržžohuvvá ovttasbargat eamiálbmogiiguin Davviriikkain ja eará riikain. SNF dáhtošii ruonáeatnanlaš nissoniid mielde prošektii nanosmahttit nissonolbmuid dilii dakkár servodagain gos gillájit veahkaválddis ja jugešvuođas. Ja SNF doarju sámiid demokratiijaovdáneami Ruošša bealde. Stuorra sámekongreassa lágiduvvo dál juovlamánu 12.b. Murmánskkas, ságaškuššat sámiid álbmotválljejuvvon orgána ásaheamis Ruošša beallái. SNF luohttevašolbmot Ruošša bealde leat dás njunnošis. SNF lea muđui álggahan prošeavtta “Sámenissonat ja iešmearrideapmi”, ja bivddášii miehtá davviguovlluid ovttasbarggu. Berrešedje leat buoret vejolašvuođat eamiálbmotnissonolbmuid ovttasbargui, oaivvilda SNF stivra. 

-Dat lea surgat dovddastit ahte ain lea eanaš bálkákeahtes áŋgiruššiid barggu duohkin ovdánahttit dálá sámi nissonáššiid- ja dásseárvobarggu, ja ahte Sámi NissonForumii ii sáhte juolluduvvot fásta doaibmaruhta ii majoritehtaservodaga iige sámi eiseválddiin.  Eaktodáhtolaš bargu lea ain vuođđun SNF doibmii – nu go lei  máttasápmelaš nissonolbmuin, geat 100 jagi dassái álggahedje sámi nissonorganiserema, loahpaha SNF stivra. 

snf-foto-1Govas Brurskanken Sámi Nissonsearvvi lahtut, geat ožžo áigái Troanddin sámečoagganeami 1917 ja das oassálaste. 100 čoahkkinoasseváldis ledje 40 nissonolbmo. Duohkin: Lisa Barrock, Brita Brantfjeld, Sofie Mathiasen, Malla Vesterfjeld, Kristine Stinnerbom. Čohkkut: Elsa Laula Renberg, Ellen Lie, Ellen Olsen, Gunhild Granefjeld. Láhtis: Anna Andersen, Maria Pedersen. Govva: Hilfling-Rasmussen, Troanddima Universitehtagirjerájus.